Tuuleparkide aruteludel kõlab korduvaid müüte ja muresid

Virumaa Teataja artikkel «Arutelu Haljala rahvamajas kujunes tuuleparkidevastaseks agitatsiooniks » on üsna hea peegeldus sellest, mis üle Eesti mitmel pool avalikel aruteludel toimub ja mis teemadel küsimusi tekib. Kirjutan mõnest tuulikutega seotud müüdist ja püüan anda vastused paarile olulisele küsimusele.

Üks korduvaid küsimusi on seotud müraga. See on täiesti mõistetav, sest keegi ei taha, et kodurahu oleks häiritud. Inimestel on ilmselt oluline teada, et uuringute käigus modelleeritakse plaanitava tuulepargi müra levik, et elamute juures vastaks kõik nõuetele.
Seejuures järgitakse hajaasustusala müra piirnormist rangemaid nõudeid. Arvutused tehakse planeeringu käigus ja nendest lähtuvalt valitaksegi tuulikute lõplik asukoht. Kui tuulepark on valmis, siis tehakse spetsiaalsed kontrollmõõtmised, et tagada kõige normidele vastavus. Meie koostööpartneri OX2 Soome tuulepargiprojektides tehtud kontrollmõõtmised näitavad, et tegelik tuuliku müra jääb mudeldatule alla. See on ka arendaja huvides, et müratase ei ületa norme.

Mürataseme mõõtmise võiks usaldada vastavale eksperdile. Iga seadmega tehtud mõõtmise tulemused ei pruugi tõele vastata. Pealegi kui mõõtmiskohas on looduslikud või muud olulised taustahääled, ei ole võimalik eristada, kas mõõteseade mõõtis tuulikutiibade sahinat, linnulaulu või lähedusest mööduvat liiklust. Ka looduslik mürafoon ise võib olla 60–70 dB sõltuvalt ilmast ja keskkonnast (ja seda ilma ühegi tuulikuta). Näiteks piisab ka tuulevaikse ilmaga linnulaulust kauguses, et müramõõturi näit läheks üle 65 dB. Samuti võib oluliselt suurendada taustamüra mõni maantee, tugev tuul jne.

Tuline arutelu on tekkinud ka infraheli üle. Uuringud näitavad, et tuulikute infraheli inimeste tervist ei kahjusta. Seda on mõõdetud palju ning ka uuringuid on piisavalt tehtud ja leitud, et tuulikute töötamisega kaasnev infraheli looduse enda tekitatud infraheli taset ei ületa. Soomes tehti põhjalik infraheli mõjuanalüüs tervisele 2020. aastal ja see oli üheks eeltingimuseks, miks soomlased otsustasid tuuleenergiat toetada ja eelistada.

Üks korduvalt kõlavaid väärarusaamu on seotud elegaasiga (SF6). Elegaasi kasutatakse elektri alajaamade lülitusseadmetes üle Eesti. Küll aga ei kasutata seda gaasi tuulikute rootorite määrimiseks – see väide ei vasta tõele. Lisaks, Euroopa Liidus piiratakse elegaasi kasutamist alates 2026. aastast, seega ei saa elegaasi niikuinii alles plaanitavates tuulikutes kasutusele võtta. Ehk kui kuhugi hakatakse tuulikuid püstitama, siis elegaasi nendes kasutada enam ei saa.

Siit-sealt on jäänud silma ka väide, et maismaatuulikutel on madal kasutegur, 15–20 protsenti. See ei vasta tõele, sest kaasaegse üksiku tuuliku kasutegur on tegelikult 48–50 protsenti. Kui tuulikuid on rohkem, siis nad varjutavad üksteist ja tekkiva tuulekao tõttu efektiivsus küll natuke langeb, kuid kokku on kasutegur siiski 40–42 protsenti.

Samuti arvatakse ekslikult, et maismaatuulikuid toetatakse 2,6 miljardi euroga. Tegelikult on valitsuse plaanitud toetuse suurusjärk maismaatuulikute puhul ca 0,3 miljardit ja 2,6 miljardit on plaanis eraldada merepargi toetuseks. Meie hinnangul maismaatuulepargid riigi toetusi ei vajagi, vaid neid saab arendada ausas konkurentsis, viies ellu ainult parimad projektid. Kui maismaale tuleks piisavalt tuulikuid, siis meil poleks vaja riiklikke suuri toetusi meretuulikute püstitamiseks.

Tihti küsitakse, mis hüved kaasnevad kogukonnale, vallale. Elektri mingi teise tootmisviisi ega ühegi maavara puhul ei ole sellist toetusmeedet, mis jõuaks otsese tasuna piirkonnas elavate inimesteni. Tuulikutasu makstakse igal aastal 1 protsent tuulikute aastase toodangu tulust, ja seda kogu tuulepargi eluea jooksul.

Vallale laekuvast tulust 50 protsenti jagatakse tuulikust 2–3 km raadiuses asuvate kodude omanike vahel. Kompensatsiooni suurus sõltub tuulepargi tootlikkusest ja elektri hinnast. Aastase tasu maksimummäär majapidamise kohta on kuue kuu miinimumpalk. Tuulikutasu ei pruugi olla kõigi jaoks oluline sissetulek, kuid osale peredele võib see olla märkimisväärne lisatulu.

Omavalitsus saab aga talle laekuvat sissetulekut kasutada kohaliku elu edendamiseks, näiteks teede korrashoiuks, vaba aja veetmise kohtade loomiseks, lasteaia või kooli jaoks. Eks siin saab kogukond kaasa rääkida, mida oluliseks peetakse.

Rahvusvahelised küsitlused on näidanud, et mida rohkem on mingis riigis tuulikuid, seda enam inimesed seal tuuleenergiat toetavad. Euroopa Liidu riikidest on kõige rohkem tuulikuid elaniku kohta Taanis ja seal toetab tuuleenergiat üle 80 protsendi elanikkonnast. Ja kui trende vaadata, siis ilmselt ongi nii, et alguses on väga palju küsimusi ja kahtlusi, kuid mida rohkem tuulikuid on, seda enam veendutakse, et tuulik pole ohtlik ega häiriv. On inimlik, et uued asjad ja olukorrad tekitavad kõhklusi ja panevad küsima.

 

JAANUS KIVIRAND

TMV Green OÜ juhatuse liige