Taastuvenergiaga võidavad kõik
Taastuvenergial, nagu tuuleenergia, on mitmeid eeliseid nii keskkonna, majanduse kui ka Eesti ühiskonna vaates. Mis on kõige olulisem – tuuleenergia on keskkonnasõbralik kodumaine energia. Lisaks loob tuuleenergia töökohti ja toob lisatulu kohalikele elanikele ning kogukondadele. Tuuleenergia eelised ja puudused tekitavad arutelu – me soovime olla osa sellest vestlusest, et aidata paremini mõista tuuleenergia tähtsust.
- Milliseid eeliseid pakub tuuleenergia keskkonnale ja ühiskonnale?
- Kuidas arvestatakse kohalike keskkonnamõjudega?
- Kas tuuleenergia tootmine on elujõuline?
- Kuidas saavad elanikud tuulepargist kasu?
- Kas tuulikud tekitavad müra?
- Kas inimesed saavad endiselt tuulepargi alas viibida, marju korjata või jahti pidada?
- Kas tuulikult võib talvel jääd kukkuda?
- Mis juhtub, kui tuuliku elutsükkel lõpeb?
1. Milliseid eeliseid pakub tuuleenergia keskkonnale ja ühiskonnale?
Taastuvenergial, nagu tuuleenergia, on mitmeid eeliseid nii keskkonna, majanduse kui ka ühiskonna vaates. Tuuleenergia aitab vähendada heitkoguseid ja sõltuvust fossiilkütustest energia tootmisel ning on kulutõhus viis elektrienergia tootmiseks. Euroopa Liit püüab saavutada energia tootmise süsinikneutraalsust aastaks 2050. Taastuvatest allikatest toodetud elektri nõudlus kasvab kiiresti ja tuuleenergia on kerkinud esile tõhusa taastuvenergia allikana. Miks on tuuleenergia majanduslikult nii atraktiivne? Vastus on lihtne: tuul on tasuta ja ammendamatu. Pärast esialgseid investeeringuid hõlmavad tuuleenergia tööjõukulud peamiselt hooldust ja ülalpidamist. Kohalik ja kodumaine energia tootmine, tugevdab ka oma elektrienergia varustuskindlust, vähendades vajadust importida energiat välismaalt.
2. Kuidas arvestatakse kohalike keskkonnamõjudega?
Tuuleenergia on süsinikneutraalne viis elektrienergia tootmiseks, kuigi tuuleparkide ehitamine tekitab heitkoguseid, nagu iga teise elektrijaama ehitusprotsess. Mõju kohalikule maastikule ja loodusele varieerub olenevalt projekti suurusest. Kõik tuulepargid planeeritakse arvestades konkreetse projekti eripära ja vajadustega. Planeerimisprotsessi käigus arvestame nii kohaliku looduse kui ka tuulepargi mõjuga, sh heli, varjutuse ja helkivusega. Tuulepargid rajatakse neid hoolikalt planeerides, mis hõlmab alati põhjalikku keskkonnamõju hindamist. Näiteks on rangelt reguleeritud helitasemed ja tuuleturbiinide lennuliikluse ohutuled, et minimeerida ümbritseva keskkonna häirimist.
3. Kas tuuleenergia tootmine on elujõuline?
Tuuleenergia on kulutõhus energia tootmise viis, mille tasuvus on pidevalt paranenud tänu tehnoloogia järjepidevale edasiarendamisele. Tuuleenergia kasumlikkus sõltub erinevatest teguritest, näiteks ilmastikutingimustest, tuule tippperioodist ja tuuliku asukohast. Enamik tuuleenergiat toodetakse külmadel talvekuudel, kuna siis on tavaliselt suurem tuuleaktiivsus. Kui tuulik on juba töös ja toodab elektrit, siis piirduvad tegevuskulud hoolduse ja ülalpidamisega. Tuuleenergia on heitmevaba – see on tuuleenergia oluline eelis, mis toetab taastuvenergia osatähtsuse kasvu.
4. Kuidas saavad elanikud tuulepargist kasu?
Kodumaisest taastuvenergiast saavad kasu kõik Eesti elanikud. Tuulepargid toovad kohalikele omavalitsutele maksutulu, mida saab kasutada personali, näiteks tervishoiutöötajate värbamiseks, või vajalike hoonete, näiteks koolide ehitamiseks. Lisaks toetab tuuleturbiinide rajamine kohalikku omavalitsust sarnaselt tööstusinvesteeringutega – nii loovad ka tuulepargid kohapeal uusi töökohti tuulepargi hooldamiseks ja käitamiseks.
5. Kas tuulikud tekitavad müra?
Seda, kui palju müra tekib, mõjutavad tuuliku suurus ja tüüp, maastik, tuule tugevus ja ümbruskonna taimestik. Tuulikute juures mõõdetud müratasemed, on tavaliselt madalamad, kui tiheda liiklusega tee või tänava ääres. Tuuliku tekitatav müratase, on tugevaim kõrgel gondli juures, kuid oluliselt madalam maapinnal. Müratase on seadusega reguleeritud, kuid isegi, kui lubatud müratase jääb alla kehtestatud normi, võivad inimesed seda erinevalt tajuda. Tuuleparkide müra modelleerimine on eduka projekti oluline osa.
6. Kas inimesed saavad endiselt tuulepargi alas viibida, marju korjata või jahti pidada?
Pärast tuulepargi ehitust jääb selle ala endiselt avatuks tavapärasteks tegevusteks, nagu jahipidamine, marjade korjamine või muud taolised tegevused. Tuulikute ja nende hooldusala jaoks vajalik ruum on väga väike võrreldes kogu tuulepargi alaga, mis jääb valdavalt muutumatuks. Mereäärsete tuuleparkide läheduses on tavaliselt lubatud paadisõit ja kalapüük, välja arvatud põhjatraalimine, mis võib ohustada kaableid.
7. Kas tuulikult võib talvel jääd kukkuda?
Talvel võib tuulikute labadele koguneda jääd või härmatist. Kuigi on võimalik, et teatud tingimustel võivad väikesed jäätükid kukkuda, on äärmiselt väike tõenäosus, et need kujutavad inimestele ohtu. Labadele on paigaldatud andurid, mis tuvastavad jääst põhjustatud tasakaaluhäireid ja tuulik lõpetab automaatselt töötamise, kui jää hakkab kogunema. Lisaks hoiatavad ohutusmärgid ja -tuled inimesi jääohtlikel perioodidel turbiinide lähedal viibimise eest.
8. Mis juhtub, kui tuuliku elutsükkel lõpeb?
Tavapäraselt toodab üks tuulik elektrienergiat umbes 30 aastat. Kui tuuliku tööiga lõpeb, siis see lammutatakse ja materjalid saab suunata taaskasutusse. Nii tuulikute demonteerimise kui ka vundamentide lammutamise eest vastutab tuuliku omanik – kogu protsess peab olema kooskõlas kehtestatud regulatsioonidega. Maaleping määratleb tuuleenergia ettevõtte kohustused seoses tuulepargi lammutamisega, kaitstes selliselt maaomanikku lammutamisest tingitud kulude eest. Pärast tuuliku demonteerimist võib sinna soovi korral paigaldada uue tuuleturbiini või maa-ala taastada.
Allikas Soome tuuleenergia assotsiatsioon: https://tuulivoimayhdistys.fi/en/
Kas sooviksite arutada meiega taastuvenergia lahendusi?
Me kuulame ja teeme koostööd. Meie ekspertide meeskond on siin, et Teid aidata!
